Mis on olemas? Objektiivne reaalsus, aine ja väli. (II osa)

Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770 – 1831)

Karl Marx (1818 – 1883)

Bertrand Russell 1872 – 1970, seekord jälle piibuga

Jõudeoleku kiituseks

Nagu suurem osa minu põlvkonnast, kasvatati mindki üles vanasõnaga: "Tegevuseta kätel laseb Saatan pahandust teha." Ülimalt voorusliku lapsena uskusin ma kõike, mis mulle räägiti, ja soetasin südametunnistuse, mis kuni praeguse hetkeni välja on hoidnud mind kõvasti rakkes. Aga kuigi südametunnistus on valitsenud mu tegude üle, on mu arvamused läbi teinud revolutsiooni. Ma arvan, et maailmas on tehtud ülearu palju tööd, et usk töö vooruslikkusesse on põhjustanud tohutut kahju ja et kaasaegsetes industriaalmaades tuleks jutlustada midagi sootuks erinevat sellest, mida alati on jutlustatud. Kõik teavad lugu Napoli rändurmehest, kes nägi kahtteist päikese käes peesitavat kerjust (see oli enne Mussolini aega) ja pakkus kõige laisemale neist liiri. Üksteist hüppasid püsti seda nõudlema, seega andis ta selle kaheteistkümnendale. Too rändur oli õigel teel. Kuid maades, mis on ilma jäänud Vahemere päikesest, ei ole logelemine nii lihtne asi: vaja on võimsat avalikku propagandat seda sisse õnnistama. Ma loodan, et pärast järgnevate lehekülgede lugemist algatavad Noorte Meeste Kristliku Ühingu juhid kampaania mõjutamaks tublisid noormehi mitte midagi tegema. Sellisel juhul poleks ma elanud asjata.

Ühes linnas on niisugune meeshabemeajaja, kes peab habet ajama nendel ja ainult nendel selle linna meestel, kes ise endal habet ei aja.

Selgub, et:

Kui habemeajaja ajaks endal habet, siis ta rikuks reeglit, sest siis ta ajaks iseendal habet ning siis ei tohiks habemeajaja tal, seega iseendal, habet ajada.

Kui habemeajaja jätaks endal habeme ajamata, siis ta rikuks reeglit, sest siis ta ei ajaks iseendal habet ning siis peaks habemeajaja tal, seega iseendal, habet ajama.

Habemeajaja saab kas ajada endal habet või mitte ajada endal habet. Kummalgi juhul rikub ta reeglit.

Et see pole võimalik, siis muidugi võib järeldada, et niisugust linna ei saa olla.

Bertrand Russell (1872 – 1970)

Agnostik